T, 14.mail/K, 15.mail kordasime tähti ja häälikuid, häälisime, lugesime sõnu, kirjutasime etteütlust, kordasime kõiki numbreid, arvutasime 10 piires, rebimistehnikas tegime kleepimistöö, laulsime, õppisime uue laulumängu, tegime jooksumänge.
Järgmiseks T,21.maiks/K, 22.maiks lõpetada vajadusel tööraamatus 22. tunni ülesanded 3-9, 23.tunni ül 1-5. Joonelises vihikus kirjutada etteütlus vigadeta uuesti. Kaasa viltpliiatsid.
Järgmiseks T,21.maiks/K, 22.maiks lõpetada vajadusel tööraamatus 22. tunni ülesanded 3-9, 23.tunni ül 1-5. Joonelises vihikus kirjutada etteütlus vigadeta uuesti. Kaasa viltpliiatsid.
T, 7.mail/K,9.mail kordasime ja õppisime arvu arvu ja numbrit 8, 9 ja 10, arvutasime, loendasime, lugesime sõnu ja lauseid, kirjutasime, voolisime kõiki numbreid, mängisime, värvisime täis- ja sulg-, kaashäälikuid.
Järgmiseks T, 14.maiks/K, 15.maiks lõpetada ruudulises vihikus numbrid 8 ja 9, tööraamatus 22.tunni ülesanded1 ja 2.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 14.maiks/K, 15.maiks lõpetada ruudulises vihikus numbrid 8 ja 9, tööraamatus 22.tunni ülesanded1 ja 2.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
T, 16.apr/K, 17.aprillil jutustasime kevadpühadest, meisterdasime kukekujulise kaardi, õppisime G-häälikut ja sõnu, ladusime, kirjutasime ja lugesime sõnu, arvutasime , värvisime matemaatika töölehti, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks T, 30.aprilliks/K, 8.maiks lõpetada joonelises vihikus G-täht, tööraamatus 20.tunni ülesanded 1-13.
Ruudulised vihikud õpetaja käes.
Kaasa plastiliin.
Järgmiseks T, 30.aprilliks/K, 8.maiks lõpetada joonelises vihikus G-täht, tööraamatus 20.tunni ülesanded 1-13.
Ruudulised vihikud õpetaja käes.
Kaasa plastiliin.
T, 9.aprillil/K, 10.aprillil õppisime arvu ja numbrit 7, arvutasime 7-e piires, loendasime, koostasime hulki. Jutustasime kodu- ja metsloomadest, kevadest, sünnipäevast, joonistasime, meisterdasime hüatsinti, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks T, 16. apr/K, 17 aprilliks vajadusel lõpetada tööraamatus 19.tunni ülesanded7-12, ruudulises vihikus nr 7. Joonelised vihikud õpetaja käes.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 16. apr/K, 17 aprilliks vajadusel lõpetada tööraamatus 19.tunni ülesanded7-12, ruudulises vihikus nr 7. Joonelised vihikud õpetaja käes.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
T, 2.aprillil/K, 3.aprillil õppisime arvu ja nr 6, loendasime, arvutasime, koostasime hulki, lahendasime tekstülesannet, häälisime, ladusime, kirjutasime ja lugesime sõnu, tegime ärakirja, värvisime liblikaid, kleepisime, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks T,9.aprilliks/K, 10.aprilliks lõpetada tööraamatus 18.tunni ülesanded 8-14, joonelises vihikus J-täheread: J, JA, OJA. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T,9.aprilliks/K, 10.aprilliks lõpetada tööraamatus 18.tunni ülesanded 8-14, joonelises vihikus J-täheread: J, JA, OJA. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
T, 26.märtsil/K, 27.märtsil jutustasime kevadest, kevadlilledest, joonistasime, häälisime ja lugesime. tegime etteütlust, õppisime arvu ja nr 6, loendasime, tegime liitmis- ja lahutamisülesandeid, meisterdasime tibu.
JärgmiseksT, 2.aprilliks/K, 3.aprilliks lõpetada tööraamatus 18.tunni ülesanded 8-14, ruudulises vihikus nr 6. Joonelised vihikud on koolis. Kaasa ka viltpliiatsid.
JärgmiseksT, 2.aprilliks/K, 3.aprilliks lõpetada tööraamatus 18.tunni ülesanded 8-14, ruudulises vihikus nr 6. Joonelised vihikud on koolis. Kaasa ka viltpliiatsid.
T,19.märtsil/K, 20.märtsil õppisime arvu ja numbrit 5, harjutasime viie piires liitmist ja lahutamist, rääkisime kevadest, õppisime H-tähte, häälisime, lugesime ja kirjutasime sõnu, mängisime ja laulsime ning voolisime lumikellukesi.
Järgmiseks T, 26.märtsiks/K, 27.märtsiks lõpetada tööraamatus18.tunni ülesanded 1-6, joonelises vihikus kirjaread H, HEA, AHI. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 26.märtsiks/K, 27.märtsiks lõpetada tööraamatus18.tunni ülesanded 1-6, joonelises vihikus kirjaread H, HEA, AHI. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
T, 12.märtsil/K, 13.märtsil õppisime V-tähte ja häälikut, häälisime, ladusime, kirjutasime ja lugesime sõnu, loendasime, arvutasime, õppisime nr 5, kleepisime lumikellukesi, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks T,19.märtsiks, K, 20.märtsiks lõpetada tööraamatus 17.tunni ül 1-7, joonelises vihikus V täheread:
V, VIIS, VÕI.
Lõpetada matemaatika töölehel olevad ülesanded. Ruudulised vihikud on õpetaja käes.
Kaasa plastiliin.
T, 5 märtsil /K, 6märtsil rääkisime kevadest, aastaaegadest, ladusime ja kirjutasime sõnu, lugesime juttu, õppisime arvu ja nr 4, meisterdasime tibu, laulsime, mängisime ja võrdlesime hulki.
Järgmiseks T,12.märtsiks/ K, 13.märtsiks lõpetada tööraamatus 16.tunni ülesanded 5-10 ja ruudulises vihikus nr 4. Joonelised vihikud on õpetaja käes. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T,12.märtsiks/ K, 13.märtsiks lõpetada tööraamatus 16.tunni ülesanded 5-10 ja ruudulises vihikus nr 4. Joonelised vihikud on õpetaja käes. Kaasa värvilised paberid, käärid, liim.
T, 12. veebr/K, 13.veebruaril jutustasime vastla- ja sõbrapäevast, aastaaegadest, kuudest. Võrdlesime hulki, loendasime, kirjutasime 1 ja 2, õppisime tähte ja häälikt B, lugesime, kirjutasime sõnu, joonistasime, meisterdasime kaardi ja mängisime.
Järgmiseks T, 19.veebr/K, 30 veebr lõpetada vajadusel tööraamatus 14.tunni ülesanded 6-11, 15.tunni ülesanded 1-4.
Joonelises vihiku täheread B, TIBU,LOEB. Ruudulises vihikus kirjutada ülesandeid 1<2, 1+1=2.
Kaasa ka plastiliin.
Järgmiseks T, 19.veebr/K, 30 veebr lõpetada vajadusel tööraamatus 14.tunni ülesanded 6-11, 15.tunni ülesanded 1-4.
Joonelises vihiku täheread B, TIBU,LOEB. Ruudulises vihikus kirjutada ülesandeid 1<2, 1+1=2.
Kaasa ka plastiliin.
T, 5.veebr /K, 6.veebruaril õppisime eelkoolis R-tähte ja -häälikut, häälisime, ladusime, lugesime ja kirjutasime sõnu, jutustasime talveröõmudest, joonistasime, täitsime töölehe ülesandeid, loendasime, õppisime arvu ja numbri vahelist seost, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks T, 12.veebr/K, 13.veebr lõpetada tööraamatus 14.tunni ülesanded1-5, joonelises vihikus R-täheread (R,RR,RIIS), ruudulises vihikus liitmis- ja lahutamismärgid + ja - .
Kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 12.veebr/K, 13.veebr lõpetada tööraamatus 14.tunni ülesanded1-5, joonelises vihikus R-täheread (R,RR,RIIS), ruudulises vihikus liitmis- ja lahutamismärgid + ja - .
Kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
T, 29.jaanuaril ja K, 30.jaanuaril õppisime silpidest sõnu moodustama, ladusime, lugesime ja kirjutasime sõnu, kirjutasime veel nr 1,võrdlesime arve, meistedasime suusataja ning jääkaru, laulsime, mängisime ja joonistasime.
Järgmiseks T, 5. veebruariks /K, 6.veebr. lõpetada tööraamatus 13.tunni ülesandeid 5-9, ruudulises vihikus võrratus- ja võrdusmärgiread, joonelises vihikus read sõnadest. (3 rida).
Järgmiseks T, 5. veebruariks /K, 6.veebr. lõpetada tööraamatus 13.tunni ülesandeid 5-9, ruudulises vihikus võrratus- ja võrdusmärgiread, joonelises vihikus read sõnadest. (3 rida).
T, 22.jaan ja K, 23.jaanuaril õppisime kella tundmist, täistundi, rääkisime lapse tegevustest päeva jooksul, päevarežiimist, tervislikust toidust. Õppisime L-tähte ja -häälikut, häälisime, ladusime, lugesime ja kirjutasime sõnu, tegime lugemise eelharjutusi, lugesime ühe- ja kahesilbilisi sõnu, voolisime lumememme, mängisime ja laulsime.
Järgmiseks T, 29.jaan/K, 30.jaanuariks vajadusel lõpetada tööraamatus 12.tunni ülesandeid 8-11 ja 13.tunni ül 1-4.
Joonelises vihikus lõpetada täheread L, LILL, LAEV.
Kaasa ka käärid, liim, 2 hambatikku.
Järgmiseks T, 29.jaan/K, 30.jaanuariks vajadusel lõpetada tööraamatus 12.tunni ülesandeid 8-11 ja 13.tunni ül 1-4.
Joonelises vihikus lõpetada täheread L, LILL, LAEV.
Kaasa ka käärid, liim, 2 hambatikku.
T, 15.jaan ja K, 16.jaan õppisime K-häälikut ja -tähte, häälisime, ladusime ja lugesime sõnu, tegime lugemise eelharjutusi, lugesime ühesilbilisi sõnu, lõikasime silma järgi sirgeid ribasid, meisterdasime lumememme, tegime teatevõistlust, mängisime ja laulsime.
Järgmiseks T,jaan 22.jaan ja 23.jaan lõpetada tööraamatus 12.tunni ül1-7, joonelises vihikus täheread: K, KK, KOKK. (harjutage ka kodus õiget pliiatsihoidu, kääride käsitsemist)Kaasa plastiliin, võimalusel kella mudel, osutitega parkimiskell või vana osutitega äratuskell. Hakkame kella tundmist õppima.
Järgmiseks T,jaan 22.jaan ja 23.jaan lõpetada tööraamatus 12.tunni ül1-7, joonelises vihikus täheread: K, KK, KOKK. (harjutage ka kodus õiget pliiatsihoidu, kääride käsitsemist)Kaasa plastiliin, võimalusel kella mudel, osutitega parkimiskell või vana osutitega äratuskell. Hakkame kella tundmist õppima.
T, 8.jaan ja K,9.jaanuaril rääkisime perest, pereliikmetest, kodust. Õppisime O-, Õ- ja Ö-tähte ja -häälikut, häälisime ja ladusime sõnu, joonistasime perepildi, laulsime, mängisime. Alustasime aabitsast lugemise eelharjutustega, jutustasime piltide ja pildiseeria järgi, koostasime lauseid.
Järgmiseks T, 15.jaan ja K,16.jaan lõpetada tööraamatus 11.tunni ülesanded 1-12, joonelises vihikus lõpetada täheread: O, OI, Õ, ÕUN, Ö, SÖÖ.(Pöörata tähelepanu lapse õigele pliiatsihoiule, st pliiats on pöidla ja kahe esimese sõrme vahel.)
Kaasa ka värvilised paberid, käärid liim.
Järgmiseks T, 15.jaan ja K,16.jaan lõpetada tööraamatus 11.tunni ülesanded 1-12, joonelises vihikus lõpetada täheread: O, OI, Õ, ÕUN, Ö, SÖÖ.(Pöörata tähelepanu lapse õigele pliiatsihoiule, st pliiats on pöidla ja kahe esimese sõrme vahel.)
Kaasa ka värvilised paberid, käärid liim.
T,18.dets ja K, 19.dets jutustasime jõuludest, laulsime jõululaule, täitsime tööraamatus 9.tunni ülesandeid 6-11 ja 10.tunni ülesandeid 1-7, mis jäid ka kodus lõpetada.
T, 11.dets ja K, 12.dets õppisid lapsed U- ja Ü-tähte. Laoti, kirjutati ja loeti sõnu, vaadati õppevideosid, lauldi uut jõululaulu, mängiti, kirjutati jõuluvanale kiri ja tehti ehisjoonistus jõulukellast.
Järgmiseks T, 18.dets ja K, 19.detsembriks lõpetada vajadusel tööraamatus 8.tunni ülesanded 6-9 ja 9.tunni ülesanded 1-5. Joonelises vihiku U- ja Ü-täheread ( U, UUS, Ü, ÜLE.) Ette ie ole vaja ülesandeid teha.
Kaasa käärid, liim, värvilised paberid, valge joonistusploki paber.
Järgmiseks T, 18.dets ja K, 19.detsembriks lõpetada vajadusel tööraamatus 8.tunni ülesanded 6-9 ja 9.tunni ülesanded 1-5. Joonelises vihiku U- ja Ü-täheread ( U, UUS, Ü, ÜLE.) Ette ie ole vaja ülesandeid teha.
Kaasa käärid, liim, värvilised paberid, valge joonistusploki paber.
T, 4.dets ja K,5.dets jutustasime lastega detsembrikuust, jõulude ootamisest, liiklusest linnas, liiklusmärkidest, valgusfoorist, liiklusvahenditest, õppisime S-tähte, kirjutasime, ladusime sõnu, laulsime, meisterdasime ja voltisime.
Järgmiseks T, 11.dets ja K, 12.dets lõpetada vajadusel tööraamatus 7.tunni ülesanded 7-11, 8.tunni ülesanded 1-5. Joonelises vihikus S-täheread.(S, ISA, SAI).
Kaasa ka värvilised paberid, käärid ja liim.
Järgmiseks T, 11.dets ja K, 12.dets lõpetada vajadusel tööraamatus 7.tunni ülesanded 7-11, 8.tunni ülesanded 1-5. Joonelises vihikus S-täheread.(S, ISA, SAI).
Kaasa ka värvilised paberid, käärid ja liim.
T, 27.nov ja K, 28.nov õpiti D-tähte ja -häälikut, laoti, kirjutati sõnu, jutustati liiklusvahenditest, lapsed laulsid, mängisid, voltisid kassi ja värvisid labakule mustreid.
Järgmiseks T, 4.dets ja K,5.dets lõpetada joonelises vihikud D-täheread, (D, IDA, AED), tööraamatus vajadusel 6.tunni ülesanded7-10 ja 7.tunni ülesanded 1-6, kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 4.dets ja K,5.dets lõpetada joonelises vihikud D-täheread, (D, IDA, AED), tööraamatus vajadusel 6.tunni ülesanded7-10 ja 7.tunni ülesanded 1-6, kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
T, 20.nov ja K,21.nov rääkisime liiklusest, õigest liiklemisest kõnniteel, sõidutee ületamisest, foori tuledest, liiklusvahenditest. Ladusime, häälisime ja lugesime sõnu, laulsime, voltisime lumememme ja mängisime. Õppisime T-tähte ja häälikut.
Järgmiseks T, 27.nov ja K,28.nov lõpetada vajadusel tööraamatu 5.tunni ülesanne 10 ja 6.tunni ülesanded 1-6. Joonelises vihikus lõpetada T täheread.(T, TT, TIIT, TITA). Ruudulised vihikud on õpetaja käes.
Kaasa võtta ka viltpliiatsid.
Järgmiseks T, 27.nov ja K,28.nov lõpetada vajadusel tööraamatu 5.tunni ülesanne 10 ja 6.tunni ülesanded 1-6. Joonelises vihikus lõpetada T täheread.(T, TT, TIIT, TITA). Ruudulised vihikud on õpetaja käes.
Kaasa võtta ka viltpliiatsid.
T, 13.nov ja K, 14.nov jutustasime mardipäevast ja kadripäevast, laulsime, joonistasime, voolisime maski, ladusime, häälisime, kirjutasime sõnu, õppisime M-tähte ja -häälikut, õppisime arvu ja nr 2.
Järgmiseks T, 20.novembriks ja K,21.novembriks lõpetada joonelises vihikus M-täheread, ruudulises vihikus nr 2, tööraamatus vajadusel lõpetada 4.tunni ül 7-11 ja 5.tunni ül 1-6.
Kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
Järgmiseks T, 20.novembriks ja K,21.novembriks lõpetada joonelises vihikus M-täheread, ruudulises vihikus nr 2, tööraamatus vajadusel lõpetada 4.tunni ül 7-11 ja 5.tunni ül 1-6.
Kaasa ka värvilised paberid, käärid, liim.
T.6.nov ja K.7.nov ladusime liikuva aabitsa tähtedega sõnu, häälisime, kirjutasime ja lugesime. Õppisime N-tähte ja arvu 1. Lõikasime šablooni järgi auto, kleepisime rattad alla, mängisime laulumängu "Üks ühte", jooksime ja värvisime töölehte ning tegime tööraamatu ülesandeid.
Järgmiseks T,13.novembriks ja K,14.novembriks lõpetada vajadusel tööraamatus 3.tunni ülesanded 9-10 ja 4.tunni ülesanded 1-6. Joonelises vihikus N-täheread ja ruudulises vihikus nr 1.
Kaasa plastiliin.
Alati on kaasas pinal hariliku pliiatsi, kustutuskummi, värvipliiatsite ja viltpliiatsitega, A-4 joonistuspaber või õhuke plokk, tööraamat, vihikud, liikuv aabits, eine, vahetusjalatsid.
Järgmiseks T,13.novembriks ja K,14.novembriks lõpetada vajadusel tööraamatus 3.tunni ülesanded 9-10 ja 4.tunni ülesanded 1-6. Joonelises vihikus N-täheread ja ruudulises vihikus nr 1.
Kaasa plastiliin.
Alati on kaasas pinal hariliku pliiatsi, kustutuskummi, värvipliiatsite ja viltpliiatsitega, A-4 joonistuspaber või õhuke plokk, tööraamat, vihikud, liikuv aabits, eine, vahetusjalatsid.
T,30.okt ja K, 31.okt õppisid lapsed tähte ja häälikut E, ladusid ja häälisid, lugesid sõnu, õppisid nädalapäevi, aastaaegu ja kuid. Täitsime tööraamatu ülesandeid, lõikasime ja kleepisime kõrvitsa, õppisime laulumängu "Üks ühte", mängisime ja laulsime.
Järgmiseks T, 6.novembriks ja K, 7.novembriks lõpetada tööraamatus 3.tunni ülesanded 1-8, joonelises vihikus lõpetada E-täheread, korrata kodus nädalapäevi, 4 aastaaega ja 12 kuud.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim, joonistusplokk.
Järgmiseks T, 6.novembriks ja K, 7.novembriks lõpetada tööraamatus 3.tunni ülesanded 1-8, joonelises vihikus lõpetada E-täheread, korrata kodus nädalapäevi, 4 aastaaega ja 12 kuud.
Kaasa värvilised paberid, käärid, liim, joonistusplokk.
T, 16.okt ja K,17.oktoobril õppisid lapsed aastaaegu ja kuid, jutustasid viljapuudedst ja puuviljadest, joonistasid ja voolisid, ladusid sõnu, kirjutasid, tegid kirja eelharjutusi, õppisid I-tähte. Veel õppisime kolmnurka, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks koolipäevaks, T, 30.oktoobriks ja K,31.oktoobriks lõpetada joonelises vihikus A- ja Ä-täheread, vajadusel pooleliolevad töölehtede harjutused ja tööraamatus 2.tunni ülesanded 1-10. Tore oleks, kui laps oskaks peast nimetada nelja aastaaega ja 12 kuud.
Kaasa ka värvilised paberid, joonistuspaber, käärid, pulgaliim.
Järgmiseks koolipäevaks, T, 30.oktoobriks ja K,31.oktoobriks lõpetada joonelises vihikus A- ja Ä-täheread, vajadusel pooleliolevad töölehtede harjutused ja tööraamatus 2.tunni ülesanded 1-10. Tore oleks, kui laps oskaks peast nimetada nelja aastaaega ja 12 kuud.
Kaasa ka värvilised paberid, joonistuspaber, käärid, pulgaliim.
T, 9.okt ladus 1.rühm A-tähega sõnu, häälis ja kirjutas sõnu. õppis ringi, nelinurka ja kolmnurka, loendas, värvis, jutustas puuviljadest, meisterdas õuna ja pirni, laulis, joonistas ja mängis.
Järgmiseks T, 16.oktoobriks lõpetada tööraamatus 1.tunni ülesanded 6-8. Kaasa plastiliin, tööraamat, liikuv aabits, pinal, joonistusplokk.
Vihikud on õpetaja käes.
K, 10.okt 2.rühmas õppisime Ä-tähte, häälisime ja ladusime sõnu, õppisime ringi, nelinurka ja kolmnurka, loendasime, värvisime, jutustasime puuviljadest, meisterdasime õuna ja pirni, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks K, 17.oktoobriks lõpetada tööraamatus 1.tunni ülesanded 6-8, kaasa plastiliin, alati tööraamat, liikuv aabits, pinal, joonistusplokk.
Järgmiseks T, 16.oktoobriks lõpetada tööraamatus 1.tunni ülesanded 6-8. Kaasa plastiliin, tööraamat, liikuv aabits, pinal, joonistusplokk.
Vihikud on õpetaja käes.
K, 10.okt 2.rühmas õppisime Ä-tähte, häälisime ja ladusime sõnu, õppisime ringi, nelinurka ja kolmnurka, loendasime, värvisime, jutustasime puuviljadest, meisterdasime õuna ja pirni, laulsime ja mängisime.
Järgmiseks K, 17.oktoobriks lõpetada tööraamatus 1.tunni ülesanded 6-8, kaasa plastiliin, alati tööraamat, liikuv aabits, pinal, joonistusplokk.
K, 3.okt tutvus 2.rühm klassi, kooli ja kaaslastega, rääkisime õppevahenditest, koolist, leidsime A-tähe, ladusime sõnu, täitsime tööraamatus 1.tunni ülesanded 1 ja 2. Vihikud andsime õpetaja kätte. Joonistasime veel enda näopildi, tegime töölehe ülesande, mängisime ja laulsime.
Järgmiseks K, 10.oktoobriks kaasa võtta tööraamat, liikuv aabits tähtedega, joonistusplokk, pinal pliiatsitega, käärid, liim, värvilised paberid.
Järgmiseks K, 10.oktoobriks kaasa võtta tööraamat, liikuv aabits tähtedega, joonistusplokk, pinal pliiatsitega, käärid, liim, värvilised paberid.
T, 2.okt tutvusime üksteisega, klassi ja mõne kooliruumiga, uurisime õppevahendeid, täitsime tööraamatus 1.tunni ülesanded 1 ja 2. Lapsed joonistasid enda näo, mängisid ja laulsid. Vihikud anti õpetajale.
Järgmiseks T, 9.oktoobriks kaasa liikuv aabits väljalõigatud tähtedega, joonistusplokk A-4 joonistuspaberitega, pinal hariliku ja värvipliiatsitega, käärid, pulgaliim, värvilised A-4 paberid. Alati on kaasas tööraamat.
Järgmiseks T, 9.oktoobriks kaasa liikuv aabits väljalõigatud tähtedega, joonistusplokk A-4 joonistuspaberitega, pinal hariliku ja värvipliiatsitega, käärid, pulgaliim, värvilised A-4 paberid. Alati on kaasas tööraamat.
T, 2.okt/ K 3.oktoobril võtavad lapsed kaasa pinali koos hariliku pliiatsi, kustutuskummi, värviliste pliiatsite ja viltpliiatsitega, A-4 joonistusploki, 16-joonelise vihiku, suurte ruutudega ruudulise vihiku, liikuva aabitsa koos väljalõigatud tähtedega, eine ja vahetusjalatsid. Vihikute peale vanem kirjutab trükitähtedega EESTI KEEL(jooneline vihik) ja lapse nimi ning MATEMAATIKA(ruuduline vihik) ja lapse nimi.
10 nippi lapse lugemishuvi toetamiseks
Ole kannatlik, ära survesta ega sunni last lugema. Meelita ja muuda raamatud loomulikuks osaks elust!
1. Ümbritse laps tähtedega. Umbes viieaastaselt on laps võimeline kuulma ja eristama häälikuid. Enne seda keskenduge sellele, et ta märkaks tähti: pange kodus nähtavale kohale täheklotsid ja lasteraamatud, kirjutage õues olles lumele või liivale lapse nimi, laduge rannas kividest sõnu, lubage lapsel kodus tähti moodustada – kasvõi spagettidest!
Õhtujutt olgu sama tavaline osa lapse rutiinist kui hambapesu.
2. Mängige sõnamänge. Häälikuid õpetab hästi eristama sõnasaba-mäng, kus üks ütleb sõna ja teine jätkab sõnaga, mille alguses on eelmise sõna viimane täht: meri-isa-algus-siil. Head on ka reisimängud, kus näiteks üks ütleb: “Lähme reisile, võtame kaasa l-tähega asju.”
3. Seadke sisse igaõhtune lugemisrutiin, sama regulaarne kui hambapesu. Kui laps juba kuuleb häälikuid, võite sellele lisada kombe, et kõigepealt loeb laps raamatust olgu või ühe sõna (lause), ja siis loeb vanem õhtujutu.
4. Tehke koju sõnapurk. Laps võtab näiteks enne õhtujuttu purgist sedeli ühe sõnaga ja loeb selle ette. Hiljem võib purki kirjutada küsimusi, näiteks: “Mis sulle täna kõige rohkem meeldis?” See on alus funktsionaalsele lugemisoskusele, mis tähendab seda, et laps mõistab loetut.
5. Olge järjekindlad! Leidke aega vähemalt ühe lugemistegevuse jaoks päevas. See ei pea olema tingimata raamatu lugemine, sobib ka arvutis trükkimine, pereliikmetele kirjakese või poenimekirja kirjutamine, retsepti ettelugemine, kordamööda koomiksi lugemine.
6. Laske lapsel arvutis kirjutada. Tehke koos raamat teemal, mis lapsele meeldib. Näidake, kuidas kopeerida netist pilte, ja aidake pildiallkirjade kirjutamisel.
7. Toetu lapse huvile ja ole loov. Kui lapsele meeldivad loomad, tehke loomaaed ja kirjutage nimesildid juurde. Kui meeldib autodega mängida, pange kirja markide nimed või kirjutage juurde sildid tänavatele, kus autod sõidavad. Kui laps on avastanud kääridega lõikamise, kirjutage suurelt sõna, paluge see pooleks või tähed eraldi välja lõigata ja pärast kokku sobitada. Kui lapsele meeldib palli visata, pange rivvi ämbrikesed ja kirjutage igale peale täht või sõna. Pärast lugege kokku: milline sõna sai kõige rohkem punkte?
8. Looge kodus lugemispesa. Lugemispesa võiks olla muust ruumist riiuli või sirmiga eraldatud hea valgusega koht, kus lapsel on mõnus raamatuga tegeleda. Sättige sinna kott-tool või pehmed vaibad, asetage raamatud kaanega lapse silmade kõrgusele. Kaval on jätta õige raamat lapse jaoks lahti!
9. Küsige lugedes ja pilte vaadates häid küsimusi. Kui küsida ainult: “Mis see on?”, õpetad lapse ühesõnaliselt vastama. Kui aga uurid: “Mis sulle siin pildil meeldib? Kuhu nad sinu arvates sõidavad? Mida sina teeksid, kui oleksid nende asemel?”, saab laps harjutada jutustamisoskust.
10. Jagamatu tähelepanu. Koos lugemistegevusega paku lapsele oma jagamatut tähelepanu. Vanema täielik tähelepanu ja toetus on tõeline võluvits, mis laiendab lapse mõnutunde ka raamatutele!
Ole kannatlik, ära survesta ega sunni last lugema. Meelita ja muuda raamatud loomulikuks osaks elust!
1. Ümbritse laps tähtedega. Umbes viieaastaselt on laps võimeline kuulma ja eristama häälikuid. Enne seda keskenduge sellele, et ta märkaks tähti: pange kodus nähtavale kohale täheklotsid ja lasteraamatud, kirjutage õues olles lumele või liivale lapse nimi, laduge rannas kividest sõnu, lubage lapsel kodus tähti moodustada – kasvõi spagettidest!
Õhtujutt olgu sama tavaline osa lapse rutiinist kui hambapesu.
2. Mängige sõnamänge. Häälikuid õpetab hästi eristama sõnasaba-mäng, kus üks ütleb sõna ja teine jätkab sõnaga, mille alguses on eelmise sõna viimane täht: meri-isa-algus-siil. Head on ka reisimängud, kus näiteks üks ütleb: “Lähme reisile, võtame kaasa l-tähega asju.”
3. Seadke sisse igaõhtune lugemisrutiin, sama regulaarne kui hambapesu. Kui laps juba kuuleb häälikuid, võite sellele lisada kombe, et kõigepealt loeb laps raamatust olgu või ühe sõna (lause), ja siis loeb vanem õhtujutu.
4. Tehke koju sõnapurk. Laps võtab näiteks enne õhtujuttu purgist sedeli ühe sõnaga ja loeb selle ette. Hiljem võib purki kirjutada küsimusi, näiteks: “Mis sulle täna kõige rohkem meeldis?” See on alus funktsionaalsele lugemisoskusele, mis tähendab seda, et laps mõistab loetut.
5. Olge järjekindlad! Leidke aega vähemalt ühe lugemistegevuse jaoks päevas. See ei pea olema tingimata raamatu lugemine, sobib ka arvutis trükkimine, pereliikmetele kirjakese või poenimekirja kirjutamine, retsepti ettelugemine, kordamööda koomiksi lugemine.
6. Laske lapsel arvutis kirjutada. Tehke koos raamat teemal, mis lapsele meeldib. Näidake, kuidas kopeerida netist pilte, ja aidake pildiallkirjade kirjutamisel.
7. Toetu lapse huvile ja ole loov. Kui lapsele meeldivad loomad, tehke loomaaed ja kirjutage nimesildid juurde. Kui meeldib autodega mängida, pange kirja markide nimed või kirjutage juurde sildid tänavatele, kus autod sõidavad. Kui laps on avastanud kääridega lõikamise, kirjutage suurelt sõna, paluge see pooleks või tähed eraldi välja lõigata ja pärast kokku sobitada. Kui lapsele meeldib palli visata, pange rivvi ämbrikesed ja kirjutage igale peale täht või sõna. Pärast lugege kokku: milline sõna sai kõige rohkem punkte?
8. Looge kodus lugemispesa. Lugemispesa võiks olla muust ruumist riiuli või sirmiga eraldatud hea valgusega koht, kus lapsel on mõnus raamatuga tegeleda. Sättige sinna kott-tool või pehmed vaibad, asetage raamatud kaanega lapse silmade kõrgusele. Kaval on jätta õige raamat lapse jaoks lahti!
9. Küsige lugedes ja pilte vaadates häid küsimusi. Kui küsida ainult: “Mis see on?”, õpetad lapse ühesõnaliselt vastama. Kui aga uurid: “Mis sulle siin pildil meeldib? Kuhu nad sinu arvates sõidavad? Mida sina teeksid, kui oleksid nende asemel?”, saab laps harjutada jutustamisoskust.
10. Jagamatu tähelepanu. Koos lugemistegevusega paku lapsele oma jagamatut tähelepanu. Vanema täielik tähelepanu ja toetus on tõeline võluvits, mis laiendab lapse mõnutunde ka raamatutele!
Lugemist lapsevanemaile:
Kooliküpsus ja koolivalmidus pole sugugi üks ja seesama asi.
Mis vahe on kooliküpsusel ja koolivalmidusel?
Paljud lapsevanemad peavad tihti kooliküpsust koolivalmiduse sünonüümiks, kuid ometi tuleks neil mõistetel vahet teha. Kooliküpsus on kitsam mõiste, mis keskendub lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on laiem mõiste, lisaks arenguküpsusele kuulub siia kooliks ettevalmistuse tase.
Seega võib öelda, et laps on koolivalmis, kui ta on valmis alustama õpitegevust: soovib õppida ja omandada uusi teadmisi ja oskusi, jälgida selgitusi ja täita korraldusi ning teha koostööd nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Kindlasti ei näita lapse koolivalmidust ainult lugemisoskus või vanus.
Kas kõik 7-aastased lapsed on valmis alustama kooliteed?
Iga laps areneb erinevalt. Koolivalmiduse seisukohast on tähtsad lapse arengu kolm aspekti ehk lapse vaimne, sotsiaalne ja kehaline areng, mis kokku moodustavad terviku. Seega ei ole võimalik ühte teisest olulisemaks pidada.
Koolivalmiduse kujunemist mõjutab keskkond, kus laps kasvab: lähedased inimesed, kes teda ümbritsevad, kodu, lasteaed, huvialad, aga loomulikult ka laps ise koos oma arengu seaduspärasuste ja individuaalsete eripäradega.
Kuidas saab vanem aru, et tema laps on sotsiaalselt, vaimselt ja kehaliselt koolivalmis?
Sotsiaalselt koolivalmil lapsel on huvi uute teadmiste vastu ja soov õppida — seda ka siis, kui see nõuab pingutamist. Lapsel on soov koos tegutseda ja töötada nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega, mis tähendab oskust kuulata, jälgida, täita korraldusi, küsida, otsida vastuseid ja probleeme lahendada.
Lapsel peab tekkima arusaamine, et kodus ja koolis võivad olla erinevad reeglid, kombed ja nõudmised. Samuti peavad lapsel olema oskused, mis aitavad tal iseseisvalt riietuda, süüa, tualetis käia, leida vajalikke vahendeid ja hoolitseda oma isiklike asjade eest.
Olulist rolli mängib ka lapse kohanemisvõime ja toimetulek erinevate emotsioonidega.
Lisaks sotsiaalsele arengule on oluline ka lapse vaimne areng ehk omandatud teadmised ja oskused, kõne, tähelepanu- ja keskendumisvõime. Loetelu võiks jätkata, aga olgu näitena nimetatud veel kuulamis- ja vaatlusoskus ehk oskus kuulata juttu seda katkestamata ja oskus kirjeldada talle tuttavate nähtuste ja esemete omadusi. Oluline on loendamis-, järjestus- ja võrdlemisoskus ehk oskus loendamise teel kindlaks teha esemete arvu 10 piires, oskus järjestada ja võrrelda esemeid vastava tunnuse alusel.
Kehalise arengu puhul on oluline lapse üldine tervislik seisund, mis näitab, kas laps on suuteline täitma koolis esitatud nõudeid. Olgu märksõnadena välja toodud liikumisoskus ja -aktiivsus, rüht, koordinatsioon ja vastupidavus.
Millal tuleks siis alustada lapse ettevalmistamist kooliks?
Kooliks ettevalmistamine on pikk protsess, mis algab tunduvalt varem kui aasta või paar enne koolitee algust. Lapse valmisolek kooliminekuks kujuneb samm-sammult ja sellega kaasnevad muutused tema arengus. Last ümbritsevad inimesed saavad olla toeks ja abiks lapse koolivalmiduse kujunemisel ning algaval ja aastaid kestaval kooliteel.
Soovitav on lapse käimine eelkoolis. Mõtestatud, järjepidev ja mitmekülgne õppetegevus enne esimesse klassi astumist tekitab uudishimu ja õpihuvi, annab lapsele vajalikud teadmised ja oskused ning enesekindluse. Eelkool on kindlasti väga hea võimalus just nendele lastele, kes ei käi lasteaias või on oma loomult raskemini kohanevad.
Allikas: Pere ja Laps
